Meil kõigil on tulnud viibida eksiarvamuste küüsis, mure või hirmu püünises, õnnetus armastuses, kurvas lapsepõlves, lahutuse või jubeda diagnoosi hirmus. Vahel näib, et elu on läbi, aga alati on olemas viis, kuidas surnud punktist üle saada.

Kõigile on teada tõde: “Kannatused- see on see, mis annab meile tõuke muutuste tegemiseks.” Vähe on neid, kes teavad selle tõe järge: “Kohe, kui muutused algavad, kannatused vaibuvad.”  Tärkab lootus. Ellu tuleb rõõm .

Ning küsimusele: “Kas te olete õnnelik?” vastab inimene pärast järelemõtlemist natuke üllatunud naeratusega:  ” Teate – jah, olen.”